dis·dainBrE/dɪsˈdeɪn/NAmE/dɪsˈdeɪn/verbpresent simple - I / you / we / theydisdainBrE/dɪsˈdeɪn/NAmE/dɪsˈdeɪn/present simple - he / she / itdisdainsBrE/dɪsˈdeɪnz/NAmE/dɪsˈdeɪnz/past simpledisdainedBrE/dɪsˈdeɪnd/NAmE/dɪsˈdeɪnd/past participledisdainedBrE/dɪsˈdeɪnd/NAmE/dɪsˈdeɪnd/ -ing formdisdainingBrE/dɪsˈdeɪnɪŋ/NAmE/dɪsˈdeɪnɪŋ/(formal) ~sb/sthtothinkthatsb/sthisnotgoodenoughtodeserveyourrespect鄙视;蔑视;鄙弃◆Shedisdainedhisofferofhelp. 他提出要帮助,遭到她的鄙弃。~todosthtorefusetodosthbecauseyouthinkthatyouaretooimportanttodoit不屑(做某事)◆Hedisdainedtoturntohissonforadvice. 他不屑向自己的儿子请教。